Oma loomingus uurin inimese kohanemist muutuvates olukordades ja sellega kaasnevaid sisemisi muutusi. Mind huvitab hetk, mil inimene seisab silmitsi millegagi, mida ta ei saa täielikult kontrollida, ning peab leidma uue viisi iseenda ja muutunud olukorraga suhestumiseks. 

 Mind ei huvita transformatsioon kui valmis tulemus, vaid protsess ise. Uurin, miks võivad sarnased kogemused mõjutada inimesi erinevalt ning, kuidas pinged, kaotused, ebakindlus ja vajadus kontrollist loobuda kujundavad inimese oskust  muutustega toime tulla. Näen kohanemisvõimet mitte kui tugevuse mõõdupuud vaid kui pidevat sisemist liikumist, mille kulg ei ole kunagi ette määratud.  

 Minu töödes pole keha ideaalne vorm vaid sisemiste muutuste kandja. Maalin kihiliselt, sest see vastab minu jaoks inimese kogemuse olemusele. Nagu mälestused ja läbielatud sündmused jäävad inimese sisse alles, jäävad ka maalides varasemad kihid osaliselt nähtavaks.  

 Maalimise protsessis otsin tasakaalu spontaansuse ja kontrolli vahel. Alustan intuitiivsest impulsist ning luban teosel areneda protsessis. Nii kujuneb teos dialoogis materjali ja minu enda mõtteprotsessiga.

 Soovin luua teoseid, mis ei paku vaatajale valmis tõlgendust, vaid kutsuvad peatuma ja süvenema. Mind huvitab äratundmise hetk – olukord, kus teos võib käivitada vaatajas isikliku seose mõne kogemuse, seisundi või muutumise protsessiga. Minu jaoks ei ole maal vastus, vaid ruum, kus muutus võib saada tajutavaks.